MatkaEestis.ee
Üritused
Kahe Silla retk, 5.septembril 2010 Pärnus!

Jüri Jaansoni Kahe Silla juubelijooks ja Kahe Silla retk, 5.septembril 2010 Pärnus!

5. septembril oodatakse tervisespordisõpru Pärnusse, Jüri Jaansoni 2 Silla Jooksule ja 2 Silla Retkele. Iga aasta septembri alguses toimuval rahvaspordisündmusel on sel aastal 10. juubel! Koos Jüri Jaansoniga saavad tervisespordi sõbrad läbida raja joostes või rahulikuma tempoga – käies/kepikõndides.

Rada ise kulgeb piki Pärnu jõe kaldaid ning pakub omaette elamuse nii vaate kui ka raja maastiku osas. Tegu on Pärnumaa suurima spordisündmusega, kus leiavad tegevust kõik pereliikmed, sest ka pisematele spordisõpradele korraldatakse jookse.

2 Silla Retk on üks sündmus „Miljon sammu Eestimaal“ sarjast – hea võimalus sammuda lähemale miljonile! Niisiis – registreeri end Kahe Silla klubi kodulehel või Pärnus Port Arturi infopunktides ning teeme ühiselt 5.septembril toimuvast Kahe Silla jooksust ja -retkest tõelise juubelisündmuse!

Lisainfo www.2silda.ee; „Miljon sammu Eestimaal“ sarja info www.matkaeestis.ee.

 
TOIMUNUD: Muinastulede ööks Pranglile ja Kerile - 28.-29.08.2010

Matka Eestis XI retk

28.-29. 08.2010

Seekord teeb Matka Eestis 20-pealine rännuseltskond oma sammutuhanded täis Põhja-Eesti väikesaartel Tallinna külje all – Pranglil ja Keril. Reisijad viiakse üle mässavate vete kümnekohalises paadis ja kahe reisiga Leppneeme sadamast kell 10 ja kell 11.

Laupäev kulub 3500 aastat tagasi merest tõusnud Prangli avastamisele, sest alla ühe ruutkilomeetrise läbimõõduga Keri saarel pole arusaadavalt kõndimiseks kuigi palju ruumi. Pranglil kõnnime, kuulame giidi juttu saare ajaloost ning sööme lõunat. Kerile suundume alles vastu õhtut tuld tegema, õhtust sööma, ööbima ja ümbritsevat merd tunnetama. Ka on saarel asuv saun matkaseltskonna kasutuses.

Tagasi Tallinna poole viib paat Kerilt pealelõunal- vastavalt olukorrale ja meeleolule.

Hülgeküttide pesa Tallinna külje all

Pranglit (Rango) on ajaloo annaalides esmakordselt mainitud 1387. aastal.  Lennart Meri seostas saare nimeloo tähendust „Varjaagide (viikingite) mere“ nimega – nii nimetanud muistsed idaslaavlased Balti merd. 13. sajandi lõpus ja 14. sajandi alguses asustasid saare alul rootslased, hiljem ka eestlastest ja soomlastest kalurid ja hülgekütid.

Prangli rahvastik muutus eesti keelt kõnelevaks kogukonnaks 17. sajandil. Saare elanikkond on viimase sajandi jooksul vähenenud ligikaudu viis korda. Gustav Vilbaste andmeil elas möödunud sajandi algul Pranglil 700–800 inimest, 1934. aastal 469 ning 1994. aastal saadi hingekirja 146 elanikku. Praegu elab  saarel aastaringselt vähem kui 100 inimest.

Kui inimeste ja kariloomade kontsentratsiooni kõrgaegadel valitsesid saarel avamaastikud, siis nüüd katab endisi hõredaid puiskarjamaid mets ning lagedaid alasid tihe kadastik. Samuti on asustus saarel muutunud hajusamaks, varem asusid hooned saare keskosas üksteise lähistel. Gustav Vilberg kirjutas 1920. aastate Pranglist:  „Peaaegu terve saar on üks küla, kus elumajad asetatud tee ja tänava äärde , mis viib eelpool  tähendatud randsadamast kabeli juurde... Elamutest on mõni õige nägus, suurem jagu on lagunemas ja vähe korratus seisukorras. Umbes samasuguses korras on ka teised kõrvalised hooned. Majade läheduses on tihti isesugune pukkjalg, vaatepost, millelt pranglisaarlane vaatab kiikriga merele laevu või hülgeid talvel jääl.“ Olgu öeldud, et varasematel aegadel käisid kalal kõik 13-aastased ja vanemad pranglilased, enamasti kaks korda päevas.

1900. aastate algul elanud saarel hülgeküti pisikuga koolmeister, kes esimese vihje peale, et karvakala nähtud, püss seljas padavai sadama poole tuiskas – lapsed kasutanud tema jahikirge koolitundide ärajätmiseks üsna sageli ära.

Praeguse  Prangli kaitseala põhjaosas, saare idarannal, seisab mälestusmärk 1941. aastal aurikul Eesti Rand hukkunutele.

Prangli kabel ehk, nagu sellel leiduvalt kirjelt lugeda võib „Pranglisaare pühha Lauritsa us kabbel”, seisab oma kohal alates 1848. aastast. Torni tuulelipul näitab aastaarv 1860 hoone remondiaega.

Keri – laiu mõõtu väikesaar

1719. aastaks pandi umbes 100 meetri laiusele ja 400 meetri pikkusele Kerile püsti Peeter I käsul ehitatud majakas. Praegu näitab laevadele tuld 1803. valminud tuletorn, mille metallist pealisehitis on paigaldatud 1857. aastal ning pärineb Prantsusmaalt.

Keri rootsikeelne nimi on Kokskär. Aastatel 1906-1912 töötas majakas kohalikul maagaasil, samuti köeti kõiki saare maju Kerilt leitud maagaasiga. Hiljem peatas maavärin gaasi väljavoolu.

Keri majakas on võetud muinsuskaitse alla ning pärast  2002. aastat, mil sealt lahkus viimane majakavaht, saarel püsiasukaid ei ela. Vaatamata sellele on saare ehitised jäänud puutumata ja hästi säilinud. Saare saun ja elektrisüsteem toimivad.

Riietu vastavalt ilmale, võimalusel võta kaasa käimiskepid ja sammulugeja, sääsetõrjevahendid, ujumisriided, saunatarbed, magamistarbed ( madrats, magamiskott ).

 

Retke hind koos matkajuhtimise, giiditeenuse, paadisõidu, ööbimiskoha, toitlustuse ja saunaga  on ühele osalejale 900.-

Registreeru www.matkaeestis.ee või kirjutades See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. hiljemalt  23.08. Info: Ilvi 53034191.

Üritustesarja Miljon sammu Eestimaal auhinnad loositakse välja kõige enam samme kogunud osalejate vahel :

Teeme koos miljon sammu Eestimaal!

Matka Eestis OÜ

Ilvi Pere ja Rando Tooming

 
TOIMUNUD: Kambja-Pangodi retk 21.08.2010

Miljon sammu Eestimaal X

Tule 21.08.2010 Kambja-Pangodi retkele

Kutsume Sind käima või kepikõndima Tartumaale. Alustame retke 11.00 Kambja terviseradade alguspunktist. Vaata kaarti siit: http://www.kambja.ee/foto/d/43571-1/Kambja+terviserajad+1024.png

Rajameister on Jaanus Välja Kambja Spordiklubist.

Raja pikkus 22 km: terviseradadelt läbi Pulli ja Kullaga küla Pangodi järve ääres asuvatele Palumägedele ja tagasi.

Lõunasöök ja puhkepaus Pangodis.

Soovijatele kepikõnnikoolitus ning võimalus läbida lühem rada.

Kambja alevik: asub Tartu maakonnas, Tartu-Võru maantee 18.kilomeetril, esmamainimine aastal 1471 ( Camby). Kooliharidust hakati siin andma enam kui 300 aastat tagasi. Ajalooürikud kinnitavad, et juba 1794 oli Kambjas ka mitmehäälne laulukoor. Siinsed vahelduvad mäed ja orud on iseloomulikud Otepää kõrgustiku kuppelmaastikule. Absoluutkõrgused jäävad 45 ja 184 meetri vahele.

Köstrimäed: suurim ja kõrgeim voor, Kullaga küla juures 139 meetrit üle merepinna

Pangodi järv: 93,9 ha, Lõuna-Eesti üks soositumaid puhkepaiku

Palumäed: Pangodi maastikukaitseala kõrgeim osa, suhteline kõrgus 40 meetrit. Looduskaitsealustest taimedest kasvab siin võsu-liivsibul.

Käime vaheldusrikkal maastikul, metsa-ja kruusakattega teedel.

Retkele saab tulla ja minna liinibussiga: Tartust 10.00-Kambjas 10.19, tagasi Kambjast 15.55 või 16.55.

Bussiinfo www.bussireisid.ee.

 

Riietu vastavalt ilmale, võta kaasa ujumisriided. Seljakotti pane jook ja väike snäkk.

Kel huvi, saab testida Mefo ASi poolt pakutavaid Omroni sammulugejaid (vaata ka www.mefo.ee).

 

Retke hind koos matkajuhtimise ja  toitlustusega on täiskasvanule 150.- ja õpilasele 75.-.

Registreeru www.matkaeestis.ee või kirjutades See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. hiljemalt  19.08. Info: Ilvi 53034191.

 

Üritustesarja Miljon sammu Eestimaal auhinnad loositakse välja kõige enam samme kogunud osalejate vahel :

Kambja retkel üllatusauhinnad.

Loe veel Kambja kohta www.kambja.ee.

Meilt saad tellida rabamatku, kepikõnniüritusi, leiva-ja kepikõnnikoolitusi rühmadele. Küsi pakkumist!

 

Teeme koos miljon sammu Eestimaal!

Matka Eestis OÜ

Ilvi Pere ja Rando Tooming

 

Matkaeestis @ facebook

Meie sõbrad

 

Fotoruum.com

 

 

www.matkakaup.eu

 

www.seiklusring.ee

 

www.rantso.com

 

www.et-bike.ee