|
Kodust tööle 3000 sammu ehk pool tundi üsna tempokat kõndi. See on vaevalt kolmandik sammudest, mida liikumistargad päevaks soovitavad.
Sammumõõturi omanikuks saades oli esimene mõte – ma ei tee ühtegi sammu rohkem kui tavapäraselt. Miks? Sest arvasin, et käin väga palju jala ning saan soovitusliku päevanormi, 10 000 – 12 000 sammu, täis möödaminnes ning rohkem veel.
Miks maagiline 10 000? See on number, mida uuringutes on seostatud mitme tervisenäitaja paranemise (vererõhku alandav mõju, vere insuliini- ja glükoositaseme korrastumine) ning parema füüsilise vormiga.
Pikad ja lühikesed sammud
Läks lahti! Kuna suurema osa tööpäevast veedan istmikule toetudes, lülitub sammuloendur sel ajal rahumeeli unerežiimile. Pisemaid unehäireid tekitavad talle vaid tee- ja veepausid, mille tarvis tuleb kööki minna, kempsutiirud ning teises toas pesitsevate kolleegide külastamine. (Ei haara telefonitoru, ei kirjuta meili ega vilguta MSNis. Spetsiaalselt!)
Lisaks erineval moel ja kiirusel astutud sammudele loeb minu Omron eraldi üles ka need, mis on astutud järjepidevalt pikema aja vältel ehk on treeniva efektiga. Samuti arvutab mõõtur välja kulutatud kalorite hulga ning näitab läbitud maa pikkust. Viimased näitajad mind isiklikult kuigivõrd ei huvita.
Usun, et Saksa täpsusega läbitud meetreid ja kaloreid sammuloendur ei mõõda ning selleks on olemas võimsamaid vahendeid. Infot otsides saangi usaldusväärsest allikast teada, et distantsiga võib mõõtur mööda panna 10%, kaloritega aga kuni 30%. Seega 10 km peale võib see kilomeetrise vimka sisse visata ning 500 kcal juures võib eksimus olla 150 kcal. Aeglasemalt liikudes kalduvad mõõturid distantsi pikkust üle hindama, suurematel kiirustel on aga meetrite ülelugemisega kitsimad.
Olenevalt sammu pikkusest tuleb neid ühe kilomeetri peale kokku 1200–1600. Sammu pikkus oleneb aga jala pikkusest ja liikumiskiirusest. Sörkides ja joostes on samm pikem kui kõndides, nii võid üht distantsi läbides saada hoopis erineva sammude arvu.
Et kiiremini edasi jõuda, teevad jõu- ja kiirkõndijad lühemaid ja kiiremaid samme, mistõttu koguvad nad ühes kilomeetris rohkem samme kui jalutajad. Ka ülesmäge rühkijate samme loendab mõõtur heldekäelisemalt kui tasasel maal kõndijate omi.
Sammud hasardist
Kõndimise vastu pole mul kõige vähematki. Nii mõnus on tööpäeva lõpus teha üks pooletunnine jalutuskäik kodu poole – saab korpuse puhtaks ning tööl lõpuni mõtlemata jäänud mõtted valmis küpsetada, aga no vahel kohe tahaks istuda pläraki autoistmele ja lasta end ratastel edasi kanda.
Aga nüüd on sammulugeja platsis ning igasugune kiusatus ka kõige suurema väsimuse ajal endale tõld ette tellida kadunud.
Polnud ma ennegi mingi piriseja, kui auto suurel rahvaüritusel üksnes parkla tagumisse otsa mahtus, kuid nüüd on sellest suisa rõõm, et lähemal ühtegi vaba kohta ei ole. Peaasi, et samme juurde saaks. Kodumaja uksest sisse astudes võtab küll vahel ohkama, kui pilgu sammumõõtjale heidan, kuid jätan lifti kutsumata ning marsin jala üles. “Nannaaaaa… Kõik endast annan ma, no küll ma olen tubli…”
Oma rekordi püstitan aga Itaalia turismihuviobjektide vahet joostes: kirikust välja, kirikust sisse, üks näitus siin, teine monument seal.
Tagatipuks on vaja mööda linna mitu tundi taga ajada üht restorani, mis kohe alguses sai õhtusöögiks välja valitud ning mida tuleb nüüd kitsaste ja täiesti sarnastena tunduvate Veneetsia tänavate vahel taga ajada.
Tubli tulemus – üle 35 000 sammu. Jalad? Üsna töntsid ja väsinud!
Veel üks väga hea sammukorjamise meetod on šoppamine. Tuiskad ühest poest teise, tassid proovikabiini riideid ning viid tagasi. Lõpuks tuleb esimesse poodi tagasi tormata, sest sealne kostüüm sobib ikka kõige paremini. 15 000 sammu käes nagu nohu.
Kohati lähen vist natuke ogaraks ka. Näiteks suvalisel hetkel rahulikult teleka ees õhtut veetes kargan püsti ning hakkan mööda tuba ringi trampima, puusi nõksutama ning tantsusamme tegema. Säärane skeem läheb käiku ühel sünnipäeval, kui vastu südaööd avastan, et olen kogu päeva jooksul kõigest 5000 sammu teinud. Muidugi tuleb koosviibimistel, millest võtavad osa ka võõrad inimesed, esialgu suuremat selgitustööd teha. Muidu mõni peab veel imelikuks. Asjade ühekaupa tassimine, kuigi muidu võiks süle täis kuhjata, kuulub küllap ka friikluse kategooriasse.
Kindel on aga see, et sammumõõturi kandmine innustab toolilt tõusma ka siis, kui üldse ei viitsi. USAs korraldatud uuringu järgi kõndisid mõõturit kandnud inimesed keskmiselt 2200–2500 sammu rohkem ehk kolmandiku senisest enam. Positiivse kaasnähuna langes ka nende vererõhk, mis teadlaste hinnangul vähendab ajurabanduse riski.
Kuidas minu sammud tulid?
Trennist
60 min bodypumpi (ilma sammumõõturita, ajaarvestus) – 6000 sammu
40 min spinningut – u 5000 sammu
40 min jooksu – u 7500 sammu
Kodust tööle, töölt koju – kokku 6000 sammu
Töölt trenni – u 1000 sammu
Panus turismindusse ja enda kultuurne harimine (= 10tunnise tööpäevaga) – 35 000 sammu
Šoping Tallinna kesklinnas – 15 000 sammu
Lifti boikoteerimine – 100 sammu
Puusanõksud ja tantsusammud igal vabal hetkel – 1000–3000 sammu.
Keskmine sammude arv päevas 22 000 (sh umbes 6000 sammu, mis tulid treeningust, mil ma sammuloendurit ei kasutanud).
Kas sammumõõtur näitab täpselt?
Mõõtureid on eri hinnaklassis: alates paarikümnekroonisest marketiloendurist lõpetades ligi tuhandekrooniste sammuloenduritega, millel on mitu funktsiooni. Selleks, et veenduda, kui täpselt need oma põhiülesandega hakkama saavad, pane mõõturi näit nulli ning loe kõndides kokku sada sammu. Seejärel kontrolli, kas sammulugeja näitab sama. Sinu sammuloendur on täpne, kui see ei eksi rohkem kui 10% (90–110 sammu). Kui vahe on suurem, säti mõõturi asendit vööl, võid selle kinnitada ka teisele poole. Katseta nii kaua, kuni oled leidnud õige koha. Kui näidik endiselt valetab, mine poodi, kust sammuloenduri ostsid, või pöördu tootja poole.
Kui palju võiks käia?
10 000 sammu – et olla terve ning vähendada krooniliste haiguste riski.
12 000 – 15 000 sammu – hoiab kehakaalu kontrolli all või alandab seda.
3000 või rohkem kiiresti astutud sammu peale tavapäraste – parandab füüsilist vormi
Kui palju tuleks treenida?
Üldlevinud soovituse kohaselt aitab 30 minutit mõõduka intensiivsusega (tunned soojust ning hingamine kiireneb) füüsiliselt aktiivset tegevust viis või rohkem kordi nädalas parandada tervist ja füüsilist vormi. Selle võib jagada 10–15minutilisteks osadeks või teha ühtejutti.
Ameerika spordimeditsiinikolledž on soovitusega konkreetsem: 20–60 minutit järjepidevat füüsilist aktiivsust kolm kuni viis korda nädalas (60–90% maksimaalsest südamelöögisagedusest) ning kaks-kolm lihasvastupidavustreeningut.
30 minutit harjutamist on küll hea, kuid objektiivselt on raske hoomata, kui palju sa siiski treenid. Uuringud näitavad, et oma treenimise taset ja kalorikulu võib inimene üle hinnata kuni 51% ulatuses. Sammuloendur on hea abimees füüsilise aktiivsuse hindamiseks.
Viis ringi ümber maakera
Tervisekõnniprogrammi Käi jala! kevadvõistlusel 12. maist 12. juunini tegid ligi 1400 osalejat kokku üle viie ringi ümber maailma ehk 435 676 602 sammu.
Järgmine võistlus toimub 15. septembrist 15. oktoobrini.
Kuuga üle 1,5 miljoni sammu
Malle Silts (53), majahoidja. Käi jala! kevadvõistluse 2. koht
Kui palju te tavaliselt käite, kui võistlust ei ole?
Mul on hästi liikuv töö. Majahoidjana liigun pidevalt väljas. Lisaks on maal üsna pikad vahemaad ning istuda pole küll aega.
Tegelesin juba enne võistlust korrapäraselt kepikõnniga, väga harva on jäänud mõni päev vahele. 30 000 – 40 000 sammu päevas on minu jaoks täiesti normaalne. Selleks ei pea ma väga palju pingutama, sest töö sunnib.
Kui hasarti te võistlusest läksite?
Võistlus pani tõesti rohkem pingutama. Eriti innustas, kui keegi mööda läks. See pani järgmisel päeval veel rohkem kõndima. Tegime sõpradega, kes küll võistlusest osa ei võtnud, igal õhtul poolteist tundi kepikõndi, mille jooksul kogusin 18 000 sammu. Lisaks õhtule tegin vahel ka hommikul tiiru.
Vahel algas päev juba hommikul kell viis ja kulges üsna pidevas liikumises südaööni välja. Teinekord vaatasin õhtul, et samme on puudu, ning läksin enne 12 veel ringile.
60 000 sammu päevas – seda on väga palju.
See on kõva tööpäev. Muruniiduk ette ja nii need sammud tulevad!
Kuidas veel sammud tulid?
Võistluse ajal üritasin peamiselt kõndida, vahel sõitsin ka rattaga, kuid see polnud kasulik, sest sammulugeja ei fikseerinud pingutust. Autosõiduga jäid väga paljud sammud vahele. Üks päev oli vaja Tallinnas käia ning siis läkski teine võistleja ette ja ma ei jõudnud kaotatud samme enam tagasi teha.
Kas võtate ka sügisvõistlusest osa?
Jah, siis tuleb palju lehti riisuda.
Sammud asju ajades
Peep Vain, koolitaja. Käi jala! kevadvõistlusel osaleja
Kust teie sammud tulevad?
Päevaseid asjatoimetusi ajades käin üsna palju, 6000–7000 sammu tuleb ära, vahel ka 8000–9000.
Kas pingutasite võistluse ajal rohkem?
Erilisi pingutusi ma ei teinud, kuid rohkem väljas käisin küll ja vahel tegin paar pikemat otsa. Olen aastaid olnud üpris sportlik, kaks korda nädalas käin jooksmas ja sõidan rattaga. Jooksmise sammud oleks vist õige korrutada mingi koefitsiendiga. Veel sõidan rattaga. Mõned said võistlusel ikka müstilisi tulemusi. Ei tea, kust need tulid.
Kas kasutate ka väljaspool võistlust sammulugejat?
Ostsin sammulugeja endale uudishimust juba enne võistlust, sest keegi ütles, et on hästi kihvt asi. Olin kuulnud, et müüjad, kes päev läbi püstijalu töötavad, saavad häid tulemusi. Võistluse lõpus aga tekkis kerge rutiin ja oli veidi tüütu, kui sammulugeja näiteks maha ununes.
Evelin Kivilo, Tervis Pluss 2008 |
Uudised
Alates 12.08.09 on võimalus rentida matkatelke. Telgid saab kätte Tallinnast või Raplast.
