Matka Eestis XI retk

28.-29. 08.2010

Seekord teeb Matka Eestis 20-pealine rännuseltskond oma sammutuhanded täis Põhja-Eesti väikesaartel Tallinna külje all – Pranglil ja Keril. Reisijad viiakse üle mässavate vete kümnekohalises paadis ja kahe reisiga Leppneeme sadamast kell 10 ja kell 11.

Laupäev kulub 3500 aastat tagasi merest tõusnud Prangli avastamisele, sest alla ühe ruutkilomeetrise läbimõõduga Keri saarel pole arusaadavalt kõndimiseks kuigi palju ruumi. Pranglil kõnnime, kuulame giidi juttu saare ajaloost ning sööme lõunat. Kerile suundume alles vastu õhtut tuld tegema, õhtust sööma, ööbima ja ümbritsevat merd tunnetama. Ka on saarel asuv saun matkaseltskonna kasutuses.

Tagasi Tallinna poole viib paat Kerilt pealelõunal- vastavalt olukorrale ja meeleolule.

Hülgeküttide pesa Tallinna külje all

Pranglit (Rango) on ajaloo annaalides esmakordselt mainitud 1387. aastal.  Lennart Meri seostas saare nimeloo tähendust „Varjaagide (viikingite) mere“ nimega – nii nimetanud muistsed idaslaavlased Balti merd. 13. sajandi lõpus ja 14. sajandi alguses asustasid saare alul rootslased, hiljem ka eestlastest ja soomlastest kalurid ja hülgekütid.

Prangli rahvastik muutus eesti keelt kõnelevaks kogukonnaks 17. sajandil. Saare elanikkond on viimase sajandi jooksul vähenenud ligikaudu viis korda. Gustav Vilbaste andmeil elas möödunud sajandi algul Pranglil 700–800 inimest, 1934. aastal 469 ning 1994. aastal saadi hingekirja 146 elanikku. Praegu elab  saarel aastaringselt vähem kui 100 inimest.

Kui inimeste ja kariloomade kontsentratsiooni kõrgaegadel valitsesid saarel avamaastikud, siis nüüd katab endisi hõredaid puiskarjamaid mets ning lagedaid alasid tihe kadastik. Samuti on asustus saarel muutunud hajusamaks, varem asusid hooned saare keskosas üksteise lähistel. Gustav Vilberg kirjutas 1920. aastate Pranglist:  „Peaaegu terve saar on üks küla, kus elumajad asetatud tee ja tänava äärde , mis viib eelpool  tähendatud randsadamast kabeli juurde... Elamutest on mõni õige nägus, suurem jagu on lagunemas ja vähe korratus seisukorras. Umbes samasuguses korras on ka teised kõrvalised hooned. Majade läheduses on tihti isesugune pukkjalg, vaatepost, millelt pranglisaarlane vaatab kiikriga merele laevu või hülgeid talvel jääl.“ Olgu öeldud, et varasematel aegadel käisid kalal kõik 13-aastased ja vanemad pranglilased, enamasti kaks korda päevas.

1900. aastate algul elanud saarel hülgeküti pisikuga koolmeister, kes esimese vihje peale, et karvakala nähtud, püss seljas padavai sadama poole tuiskas – lapsed kasutanud tema jahikirge koolitundide ärajätmiseks üsna sageli ära.

Praeguse  Prangli kaitseala põhjaosas, saare idarannal, seisab mälestusmärk 1941. aastal aurikul Eesti Rand hukkunutele.

Prangli kabel ehk, nagu sellel leiduvalt kirjelt lugeda võib „Pranglisaare pühha Lauritsa us kabbel”, seisab oma kohal alates 1848. aastast. Torni tuulelipul näitab aastaarv 1860 hoone remondiaega.

Keri – laiu mõõtu väikesaar

1719. aastaks pandi umbes 100 meetri laiusele ja 400 meetri pikkusele Kerile püsti Peeter I käsul ehitatud majakas. Praegu näitab laevadele tuld 1803. valminud tuletorn, mille metallist pealisehitis on paigaldatud 1857. aastal ning pärineb Prantsusmaalt.

Keri rootsikeelne nimi on Kokskär. Aastatel 1906-1912 töötas majakas kohalikul maagaasil, samuti köeti kõiki saare maju Kerilt leitud maagaasiga. Hiljem peatas maavärin gaasi väljavoolu.

Keri majakas on võetud muinsuskaitse alla ning pärast  2002. aastat, mil sealt lahkus viimane majakavaht, saarel püsiasukaid ei ela. Vaatamata sellele on saare ehitised jäänud puutumata ja hästi säilinud. Saare saun ja elektrisüsteem toimivad.

Riietu vastavalt ilmale, võimalusel võta kaasa käimiskepid ja sammulugeja, sääsetõrjevahendid, ujumisriided, saunatarbed, magamistarbed ( madrats, magamiskott ).

Retke hind koos matkajuhtimise, giiditeenuse, paadisõidu, ööbimiskoha, toitlustuse ja saunaga  on ühele osalejale 900.-

Registreeru www.matkaeestis.ee või kirjutades See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. hiljemalt  23.08. Info: Ilvi 53034191.

Üritustesarja Miljon sammu Eestimaal auhinnad loositakse välja kõige enam samme kogunud osalejate vahel :

• ET-Bike  Adidase käimisjalanõud, vaata ka www.et-bike.ee
• ME-Sisustus OÜ  PoleAbout käimiskepid, vaata ka www.poleabout.com/ee
• AS Mefo  Omroni sammulugejad, vaata www.mefo.ee

Teeme koos miljon sammu Eestimaal!

Matka Eestis OÜ

Ilvi Pere ja Rando Tooming